Märts 2026: Facebook sõbrad

24.03.2026

Tühjendasin eile oma Facebook sõbralisti viimastest sinna alles jäänud “sõpradest”. Mõne ülekohtuselt, enamuse aga ilma, et see minus mingeid südametunnistuse piinasid oleks tekitanud. Asjaolu, et Facebook neid inimesi salakavalalt “sõpradeks” nimetab, et tee suuremast osast lihtsalt uudishimulikest, ülihõivatud või siis vastupidiselt, sisuta tegelastest, minu sõpru.

Olen juba aastaid suhteliselt jõudsalt oma sõbralisti vähendanud ja võtnud sinna vastu ainult neid, kelle vastu mul on olemas mingigi lugupidamine. Nüüd siis läksid kõik.

Mind on juba pikemat aega häirinud, kuidas paljude jaoks ongi Facebook tõelise sõpruse verstapost. Ei ole ju. Paljusid mulle sõbrakutse saatnud inimesi ma isegi ei tunne, paljudega puudub aastaid kokkupuude. Sõber pole ka inimene, kellega meil on ühised huvid. Selleks on Facebook keskkonnas olemas grupid. Sõber võiks olla otsekui midagi enamat. Keegi, keda me usaldame, hoiame. Kellega tahame suhelda ja läbi käia. Kusjuures see tunne on vastastikkune.

Minu sõbralistis istus inimesi, keda olen aastaid endale külla oodanud. Kellele iga sünnipäeva hommikul õnne soovinud. Kelle pärast muretsenud ja keda püüdnud toetada. Aga aega ju pole! Või siis pole mina nende inimeste sõber! Ka nii võib...

Ja mis sõprusest räägivad inimesed, kelle sõbrakontodel” pole isegi pilti, rääkimata sisust? Kelle ainsaks oskuseks on jagada loosimisi, varjupaikade või parandamatult haigete laste rahaküsimisi? Või kellele on vaja vaidlusi stiilis, “sinna pani tema pöidla, mina ei pane”? Või kas üldse on vaja olla inimese “sõber” kui ükski tema postitus huvi ei paku? Minu arvates mitte.

Aga kui oled tõesti oled sõber või tahad olla, helista mulle või siis astu läbi!

Avafoto: Thought Catalog